Eesti Pulse loeb kokku, mida Eesti meedia sel nädalal avaldas. See näitab kajastuse mahtu, mitte seda, kui tähtis miski oli. Tehisintellekt kogub andmed ja kirjutab väljaande mustandi. Inimene vaatab selle enne avaldamist üle ja avaldab selle.
Üks väljaanne nädalas, esmaspäevast pühapäevani, ilmub esmaspäeva hommikul ja ei muutu enam: tänased arvud kehtivad ka aasta pärast. Kuupäevad seisavad tahvli päises.
Iga arv on artiklite arv: kui nime kõrval seisab 207, mainis seda nime sel nädalal 207 artiklit, mitte et tegu oli nädala suurima looga. Väiksem number all, „35 allikat“, loeb hoopis väljaandeid. Kui arvu ei ole, andmeid ei ole; väljamõeldud nulli me ei kirjuta.
Eesti väljaanded, eesti- ja venekeelsed, üleriigilised ja kohalikud. Tahvli allservas olev rida loeb kokku nädala artiklid, lood ja allikad. See arv kõigub, sest kõigub avaldamise maht.
Loo link avab väljaande enda artikli tema enda aadressil, muutmata kujul: me ei hoia sellest koopiat ega muuda pealkirja. Väljaande nimi viib hoopis selle enda avalehele.
Kaksteist veergu: Inimesed, Ettevõtted, Riigiasutused, Erakonnad, Teosed, Sündmused, Riigid, Linnad, Muud kohad, Tooted, Sõidukid ja Muu, kuhu läheb see, mida ükski teine veerg endale ei võta. Veerg järjestub selle järgi, mitmes nädala artiklis nime mainitakse. Koha otsustab, mis miski on, mitte kes sellest kirjutas: avalik haigla läheb riigiasutuste alla, mitte panganduse kõrvale. Teiste riikide erakonnad jäävad erakondade veerust välja, sest see veerg räägib ainult Eesti poliitikast. Muud välismaised organisatsioonid ja kohad on tabelites ikka, kui Eesti väljaanded neist kirjutavad. Veerg näitab kümme nime; Inimesed, Ettevõtted ja Riigiasutused avavad „Näita kõiki“ alt kõik viiskümmend, ülejäänud üheksa jäävad kümne juurde. Nimed seisavad täispikkuses, lühendamata.
Kokku kuni kolmkümmend nime, kaht sorti: kuni kakskümmend uut, keda eelmisel nädalal ei mainitud, ja kuni kümme, kelle mainimiste arv on vähemalt kahekordistunud. Ühe sordi vaba ruum läheb teisele, nii et nimekiri jääb nii pikaks, kui andmed lubavad. Märk arvu kõrval ütleb, kumb ja kui palju.
Tsitaadid on otsene kõne, mida ei kärbita, ja ütleja nimi on juures, kui allikas ta nimetab. Eestikeelsel leheküljel seisavad sõnad täpselt nii, nagu eestikeelne väljaanne need avaldas; kui allikas kirjutas eesti või vene keeles, on ingliskeelsel leheküljel meie tõlge. Üks ütlus võib ühel leheküljel olla ja teisel puududa.
Sama sündmust käsitlevad artiklid koondatakse automaatselt kokku. Iga sündmuse juures on kirjas, milline väljaanne avaldas selle esimesena ja kui palju aega jäi järgmiseni. Esimene on kirjas iga tahvlil oleva loo juures; lugu, millele keegi järele ei tulnud, on samuti esimene, lihtsalt edumaata. Väljaande edumaa on tema nädala esimeste mediaan, mitte parim tulemus, nii et üks juhuslikult varane artikkel seda üksi üles ei tõsta. Eesti lood ja välislood on loetud eraldi, sest välislooga Eestis esimesena olla erineb loo enda väljatoomisest.
Kaks asja, mida tasub teada. Nimi võib sattuda vale inimese külge, kui kahel on sama nimi; sellise vea parandame käsitsi, järgmises väljaandes. Nime peal avanev kaart värskendub kord tunnis.
Kui midagi on siin valesti, anna sellest teada. Pigem kuuleme igast veast, kui et see jääb paika parandamata.
Iga arv on avaldatud artiklite loend; iga loo link viib väljaande enda artiklile ja väljaande nimi selle enda avalehele. Koondatud isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f ja art 85 alusel kui avaliku elu tegelaste kajastuse ülevaade nende avalikes rollides.